Inimesed, kellele meeldib filme vaadates aega veeta, mõtlevad üha enam, kas kodukino on võimalik oma kätega kokku panna. Eksperdid ütlevad, et see on täiesti võimalik. Selleks, et kinotehnikast maksimumi võtta, tuleb muretseda multimeediaprojektor/kaasaegne televiisor. Teil on vaja ka võimsaid kõlareid. Altpoolt leiate töö käigus vajaminevad seadmed ja spetsialistide nõuanded.
- Tee ise kodukino: miks seda vaja on
- Ettevalmistav etapp – millele peaksite enne valmistamist tähelepanu pöörama
- Mida arvestada ruumi valimisel, tulevase kino komponendid ja tootmisvõimalused
- Milliseid komponente vaja läheb, vajalik varustus
- Skeemid ja joonised kodukinosüsteemi 2.1, 5.1 ja 7.1 isemonteerimiseks
- Samm-sammult kodukino tootmine
- Kõlarite süsteemi kokkupanemise samm-sammult – esimene võimalus
- 1. etapp
- 2. etapp
- 3. etapp
- Võimalus arvutist iseseisvalt kodukinosüsteemi kokku panna
- Vead ja nende lahendus
- Näpunäiteid ja saladusi
Tee ise kodukino: miks seda vaja on
Mitte nii kaua aega tagasi peeti kodus kodukino olemasolu taskukohaseks luksuseks. Kuid täna ei üllata te tõenäoliselt kedagi, korraldades tavalises korteris kodukino. Inimesed on nõus maksma selle eest, et saaksid igal ajal nautida oma lemmikfilmi suurelt ekraanilt kodust lahkumata. Kui raha on piiratud, peaksite proovima kodukino oma kätega kokku panna. See säästab pere eelarvet ja vali varustus, mis rahuldab soove.
Märge! Kodukino korraldamise ruumi pindala ei mängi erilist rolli.
Ettevalmistav etapp – millele peaksite enne valmistamist tähelepanu pöörama
Kodukino kokkupanemist alustades peaksite hoolitsema ruumi õige jaotuse eest. Selleks koostatakse üksikasjalik skeem, mis eraldab kino iga komponendi jaoks vajaliku ala, nimelt:
- mööbel (tugitoolid ja lauad);
- helisüsteemid (võimendi / kõlarid / subwoofer);
- videosüsteemid (projektor);
- ventilatsioon (kliimaseade);
- plaadihoidla, minibaar jne.

Märge! Väikese kodukino paigutamise optimaalseks alaks peetakse ruumi 42-50 ruutmeetri ulatuses. m.
Mida arvestada ruumi valimisel, tulevase kino komponendid ja tootmisvõimalused
Et filmi vaatamise kogemus oleks eriti ergas, tuleks hoolitseda selle ruumi hämardamise eest, kuhu ekraan on paigaldatud. Hämardusastme valimisel tuleks arvesse võtta kasutatavate seadmete valgusvõimsust. Enamasti eelistavad nad projektorite mudeleid, mille võimsus jääb vahemikku 400-2000 lm. Ruumis, mille pindala on 40-50 ruutmeetrit, saate valida järgmised hämardusastmed:
- tugev – heledus 200-500 ml;
- keskmine – heledus vahemikus 600-700 ml (parim võimalus video vaatamiseks õhtul, kui valgustus on välja lülitatud);
- nõrk – heledus 900-1500 ml (ideaalne valgusvoog selge pildi saamiseks hämaras päevavalguses).
Kõik ruumis olevad aknad on riputatud valgusfiltrite või pimendavate ruloodega. Soovitav on hoolitseda reguleeritavate kinnitusdetailide paigaldamise eest seintele, et silmad ei väsiks liiga küllastunud värvidest ekraanil. Samuti peate oma kodukino jaoks tagama hea heliisolatsiooni. Selle jaoks:
- seinad on kaetud heli neelavate materjalidega;
- põrandapind ja seinapinnad on kaetud vaibaga;
- ruum on kaetud fooliumniidiga kangastega, mis neelavad heli;
- ruum on varustatud heli isoleeriva uksega, eesruumiga.
Ärge unustage korraliku ventilatsiooni korraldamist, ruumi kliimaseadet, sest seadmete soojuskiirguse taustal jõuab ruumi temperatuur sageli ebamugavate väärtusteni.Ekraani valikul saab kasutaja eelistada nii projektorit kui ka telerit. Igal valikul on eelised ja puudused. Teleri peamised eelised on järgmised:
- hea kvaliteediga pilt (piisav heleduse/kontrastsuse/selguse tase);
- isegi juhtudel, kui puudub täielik valgusisolatsioon, on sellel pildikvaliteedile vähe mõju;
- sisseehitatud teleri kõlarite kasutamise võimalus;
- seadmete varustamine traadita liidesega, mis võimaldab suhelda arvuti / tahvelarvuti / Internetiga.
Teleri kodukino monitorina kasutamise puuduste hulgas tasub esile tõsta:
- ebapiisav vaatenurk videote rühmavaatamiseks;
- liigne heledus pikaajalise vaatamise ajal põhjustab silmade väsimust;
- taskukohaste ekraanide diagonaali suurus on kodukino jaoks ebapiisav.
Projektori peamised eelised on:
- pildi suurus on piiratud ainult seinte suurusega, tänu millele saab kasutaja saavutada tõelise kino efekti;
- projektor ei võta ruumis ruumi, kui see on paigaldatud lakke;
- pärast taustalt peegeldumist tekkiv pilt nägemisele praktiliselt ei avalda negatiivset mõju.
Projektorit kodukinoekraaniks ostes on oluline meeles pidada, et pildi heleduse ja selguse tase on teleriga võrreldes väiksem. Arvestada tasub ka sellega, et projektor kuumeneb ja DLP-lambid lähevad üles iga 2000-3000 töötunni järel.
Milliseid komponente vaja läheb, vajalik varustus
Kodukino kokkupanekut alustades peaksite hoolitsema vajalike seadmete ja komponentide ostmise eest, nimelt:
- projektor (DLP, millel on rikkalikud värvid või LCD, mis ei lase silmadel kiiresti väsitada);
- ekraan projektori jaoks;
- helisüsteem;
- arvuti/mängija;
- aknafiltrid.
Projektori maksumus on enamiku kasutajate jaoks vastuvõetav, ekraani eraldusvõime / kvaliteet / heledus ja pildi kontrastsuse tasemed sobivad kodukino jaoks. Kvaliteetse küllastunud pildi saamiseks on vaja eelistada mudeleid eraldusvõimega 1280 × 720 pikslit. Projektor vajab sobivat ekraani (mootoriga/süvistatav/laiekraan jne). Soovitatav on eelistada pingutus- või rullmudeleid. Pingutusvalikud on vastupidavad ja rullimisvõimalused rõõmustavad teid kasutusmugavusega. Raha säästmiseks võib seinapinnale kanda spetsiaalse ekraanivärvi kihi. Sel juhul on pilt selge ja hele. Allpool on näha süsteemide 2.1, 5.1 ja 7.1 paigaldusskeemid. Süsteem 5.1 Selleks, et kodukino oma kätega kokkupanemisel mitte viga teha, peaksite järgima samm-sammult protsessi, mille leiate allpool. Esiteks on seadmed õigesti paigutatud. Kõlarid tuleks paigutada samale kaugusele (2,5-3 m peakõrgusel publikust). Keskkõlar on suunatud publiku poole. Kõik kõlarisüsteemi elemendid peaksid asuma pea kõrgusel. Parem on keelduda kõlarite põrandale paigutamise ideest. Märge! Subwoofer on paigaldatud koos esikõlaritega. Tagumised kõlarid peaksid olema publiku pea kohal.Skeemid ja joonised kodukinosüsteemi 2.1, 5.1 ja 7.1 isemonteerimiseks
Süsteem 7.1
Süsteem 2.1
Süsteem 9.1
Kuidas teha oma kätega kodukino – disain, kokkupanek, kõlarisüsteemi paigutus: https://youtu.be/EqsEZjbG0cA
Samm-sammult kodukino tootmine
Kõlarite süsteemi kokkupanemise samm-sammult – esimene võimalus
1. etapp
[caption id="attachment_6621" align="aligncenter" width="623"] Bassikõlaron paigaldatud koos esikõlaritega
2. etapp
Seadmete õige paigutuse rakendamiseks vajab kasutaja piisavat arvu HDMI-kaableid. Arvestada tuleb sellega, et puhkekeskuse esialgsel projekteerimisel peaks publiku
ja monitori vaheline soovitatav kaugus olema 2-3 m akustilise süsteemi piires
3. etapp
Pärast seda saate jätkata heliseadete juurde. Helitugevus määratakse helitaseme mõõturi abil. Seejärel testivad nad süsteemi, sealhulgas selle kohta lühikest videot. Vajalike seadistuste tegemiseks peate kasutama ekvalaiserit.
Võimalus arvutist iseseisvalt kodukinosüsteemi kokku panna
Samm-sammuline protsess arvuti kodukinosüsteemiks teisendamiseks:
- Esiteks ostavad ja installivad nad TV-tuuneri . Seadme valimisel võetakse arvesse protsessori jõudlusomadusi. Näiteks 600 MHz võimsusega protsessori jaoks sobib üks Hauppauge PVR-150 tuuner.
- Seejärel ostke HTPC ümbris ja seadistage BIOS . Süsteemi ajalõpp, mille leiate konfiguratsioonidest, lülitatakse ooterežiimi. See mitte ainult ei säästa energiat, vaid pikendab ka arvuti eluiga.
- Pärast seda laadige alla ja installige Linuxi Ubuntu distributsioon . Seda saab hõlpsasti Internetist leida ja arvutisse tasuta alla laadida.
- Taaskäivitage süsteem ja kontrollige, kas Ubuntu tunneb ära installitud TV-tuuneri.
- Installimissoovitusi järgides laadib kasutaja alla MythTV tarkvarapaketi (allalaadimine aadressilt https://www.mythtv.org/).
Skeem kodukino loomiseks oma kätega:
Viimases etapis käivitatakse MythTV autonoomne käivitamine, kui süsteem on sisse lülitatud. Kuidas teha oma telefonist kodukinoprojektor – videojuhend: https://youtu.be/R5eOW8qTq9M
Vead ja nende lahendus
Sageli teevad inimesed, kes soovivad ise kodukinosüsteemi kokku panna, vigu, mis ei lase neil lõpuks soovitud tulemust saavutada. Allpool leiate levinumad vead ja nende lahendamise viisid.
- Isolatsiooniprotsessi ignoreerimine, et vältida heli leket. Filmi vaatamise ajal ärritavad kõrvalised helid ja segavad head puhkust. Oluline on eelnevalt hoolitseda isolatsiooni eest.
- Kodukino paigutus suure hulga akendega ruumis . Klaaspinnad on tugevalt peegeldavad. Parem on korraldada kino keldris.
- Valesti paigaldatud helisüsteem . Kui ignoreerite ekspertide nõuandeid kõlarisüsteemi paigaldamise kohta, on ebatõenäoline, et saate kvaliteetset heli täielikult nautida.
- Kõlarite tasemed pole kalibreeritud . Selline ebameeldivus muutub üsna sageli põhjuseks, et kasutaja ei kuule dialoogi taustaheliefekti üle. Kalibreerimine aitab probleemi lahendada.

Näpunäiteid ja saladusi
Eksperdid jagavad hea meelega näpunäiteid ja saladusi kodukino korraldamiseks ruumis oma kätega.
- Et vältida kaja tekkimist tuppa, tasub seinad katta mineraalvilla/vildiga ja paigaldada tuppa pehme mööbel.
- Kodukinosüsteemi korraldamisel on soovitatav seinapindadele ja lagedele paigaldada helikindlad konstruktsioonid.
- Akustiline pinglagi varjab tõhusalt aia külge kinnitatud helisummutava materjali kihi.
- Kaablid saab peita põrandakatte alla.
Soovi korral saab kodukino oma kätega kokku panna. Selleks ei pea te ostma kalleid seadmeid. Täiesti piisavalt keskklassi komponente. Seadmete valikul tuleb aga arvestada, et seadmete sidumine probleeme ei tekita.